Pärnu linna 270 kooli- ja töötava noorega läbiviidud uuringu järgi leiavad noored, et Pärnu linnal on arenguruumi jõudmaks noortesõbralikuks linnaks. Pärnu linna Noortekogu (PLNK) uuris Pärnu linna noorte rahulolu oma elukeskkonnaga. Küsimustiku eesmärgiks oli aidata PLNK-d oma töö planeerimisel ja leida Pärnu linna noorte murekohti ja rõõme.
Küsitluses paluti hinnata õpilastel (5 palli skaalal) oma kooli asutusena (kas koolis on turvaline olla, kas info õpilaste, õpetajate ja juhtkonna vahel on toimiv jne), kommenteerida kodutööde mahtu ja valikainete valikuid. Küsimata ei jäänud ka koolikiusamise teemad.
Pärnu linna õpilased on oma kooliga üldiselt rahul. Kõige halvemini hinnati õpetajaid, hindega 3,7 ja kõige paremini hinnati ruumide seisukorda ja kooli kui asutusena hindega 4,1.
“Mõned õpetajad panevad ründavate küsimustega õpilasi ebameeldivatesse olukordaesse. Kui klassis ei teki naturaalselt elavat vestlust ei saa seda õpilastele ette heita.”
Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane
PLNK uuris veel, kuidas toimib õpilasesindus koolides. On teada, et Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis (PSHG) puudub õpilasesindus üldse, kuid selle asemel on olemas nõukogu, kus on esindatud kolm õpilast.
Üldiselt ei pöördu Pärnu linna koolide õpilased õpilasesinduse poole, sest õpilastel on uskumus, et õpilasesindus ei suuda nende probleeme lahendada.
“Minu meelest pole õpilasesinduses sellised inimesed, kes nende poole pöördumise korral mure ära lahendaksid või üldse midagi teeks.”
Mai kooli õpilane
Küsitlusest tuli välja, et koolides olevatest valikainetest piisab õpilastele. Küll toodi mitmel pool välja, et võiks olla valikus rohkem võõrkeeli ja loomelisi aineid. Samuti pakuti välja, et õpilased võiksid ise saada otsustada puutöö ja käsitöö vahel ning kehaline kasvatus võiks olla valikaine.
Koolikiusamisega on puutunud kokku 32% linna kooliõpilastest. Nad on olnud kas kiusatav, kiusaja ise või pealtnägija. Seda probleemi on tulnud ette pea igas koolis, k.a gümnaasiumides. Üle poole nendest õpilastest on selle vastu midagi teinud.
Õpilaste seisukohad stressi ja kodutööde mahu koha pealt kooliti varieerusid, aga üldiselt on õpilaste arvates on kodutöid veidi palju, kuid mitte liiast. Samuti on stressiga: koolis käimine tekitab stressi, kuid mitte liiast.
Õpilaste transport kooli ja kodu vahel on üldiselt hea. Õpilased, kelle kool on 10 kilomeetri raadiuses kodust, lähevad kooli jalgsi, bussiga või viivad vanemad autoga ära. Sageli on koolide läheduses mitmed bussipeatused. Õpilased, kes elavad koolist kaugemalt, peavad aga jälgima pingsalt, millal mingi buss tuleb, et liikuda kooli ja kodu vahel.
“Kool algab täpselt sellisel ajal, et jõuan kooli kas liiga vara või liiga hilja kui pean bussiga tulema. Tunnid lõppevad täpselt siis, kui buss ära läheb niiet tihti peab kaua ootama järgmist bussi.”
Mai kooli õpilane
Tulemustest oli näha, et üle poolte vastanute (69%) jaoks tekitab kool kogukonnatunnet. Enamasti tekib see läbi ürituste. Õpilaste arvates on väga head iganädalased infotunnid, kus tunnustatakse ka õpilasi nende saavutuste eest.
Kõikides koolides on olemas koolipsühholoog või õppenõustaja. On palju õpilasi, kes pöörduks oma murega just nende poole. Pöördumise takistuseks saanud aga see, et tegemis on meesterahvaga (eelistataks naisterahvast) või see, et tegemist on ka aineõpetajaga (kardetakse suhtumise muutumist). Üldplaanis on paljud õpilased oma kooli juhtkonnaga rahul. Mõnel pool toodi välja, et direktor vajaks vahetust ning juhtkond tegeleb rohkem koolimaine hoidmisega kui õpilaste heaoluga.
”Võiks rohkem õpilastega arvestada ja ka nende arvamusi uurida, kui midagi tähtsat otsustatakse, mis ei pruugi õpilastele meeldida ega sobida.”
Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane
Enamik õpilasi sööb enamasti koolitoitu. Kui toit ei meeldi, siis kas minnakse ostetakse toit väljaspoolt kooli või võetakse enda toit kaasa, Kolledžis kasutatakse tihti ka kohvikut. Puudust tuntakse taimetoiduvalikust, mis paljudes koolides puudub.
Pärast kooli plaanivad 59% vastanutest minna Pärnust mujale. 52% neist õpilastest, kellel on plaan minna ülikooli, soovivad Pärnuse naasta.
Vähesed õpilased käivad kooli kõrvalt tööl (19%). Ligi pool vastanutest, kes tööl ei käi, sooviksid seda teha. Suvetööl käib kolmveerand õpilastest. Tavaliselt leitakse töö läbi tutvuste, pere või käiakse end ise pakkumas. Õpilased, kes tööl ei käi, toovad põhjenduseks, et neil puudub, kas aeg käia kooli, trenni ja muude kohustuste kõrvalt tööl või puudub lihtsalt soov.
Küsimustikule vastasid 9 töötavat noort 270 vastanust. Valdkonnad, kus noored töötavad on klienditeenintus, müük, haridus, noortevaldkond ning meedia. Noorte arvates tööl käimine tekitab vähe stressi, sest valitakse endale meelepärane töö.
Noored said hinnata oma töökohti 5 palli skaalal: keskmiseks hindeks anti 4,4 palli. Kõige rohkem hinnatakse just kolleege – 4,6 palli ja kõige madalamalt tööruume – 4,1 palli. Enim noori teenivad palka vahemikus 501-1000€. Noortele tulevad töö otsimisel appi erinevad tööportaalid, kuid leitakse tööd ka läbi tutvuste.
Noorte transport töö ja kodu vahel on hea – paljud kasutavad autosid. Need, kes kasutavad ühistransporti, arvavad, et busse liigub küllaltki tihti.
Noored on jäänud Pärnu, sest nende arvates on tegu piisavalt suure linnaga, et oleks olemas kõik, kuid pole liigset melu. Samuti arvavad noored, et Pärnu linnal on piisavalt arenemisruumi. Toodi välja, et Pärnus on töökohtadega kitsas ja puuduvad edasiõppimise võimalused.
“Pärnus on mugav ringi liikuda, kõik on käe-jala juures ning enamuse aastast ei ole ka liigset linnamelu.”
Töötav noor
Kõik 270 vastanut said hinnata Pärnut 5 palli skaalal. Kõige madalamalt hinnati vaba aja võimaluste olemasolu – 3,1 palliga ja kõige kõrgemalt huvitegevuse võimalusi ja üldist keskkonda (s.h puhtust) – 3,6 palli.
Arvamus Pärnu linna vaba aja veetmise kohtade kohta, kas neid on piisavalt või liiga vähe, läks umbes pooleks. Toodi ühiselt välja, et Pärnus jääb puudust tegevustest just talveperioodil kui pole võimalust rannas käia. Noorte arvates jääb veel puudu kohti, kus saaks olla maksmata, nagu näiteks HUUB. Paljudele noortele on hingelähedane betoonist rulapargi puudumine.
Üleüldiselt võiks noorte arvates olla Pärnus rohkem puhtaid parke koos kiikudega, muuseume, kaubanduskeskuseid, söögikohti ja noortekeskuseid. Põhiliselt toodi põhjenduseks, et Pärnus on liiga vähe valikut.
Vastanutest 62%(168) käivad huviringides ja neist 82% on huviringide valikuga rahul, 17% arvates võiks olla rohkem ja 1% arvates on neid liiga palju. 154-l juhul on noorte huvide kohta Pärnus huviring olemas. Huviringide taset hinnati hindega 4,3. Noored tõid huviringis käimise põhjusteks just huvi antud ala kohta, harjumus jms. Samuti soovitakse vabaneda pingest, keha eest hoolt kandes. Noored avaldasid soovi saada huviringe rohkem sellistele aladele nagu iluuisutamine (k.a rulluisutamine), ronimine, tuletõrjesport, vehklemine jms. Lisaks on korduvalt välja toodud, et kas just huviringina, kuid vähemalt koolis valikainena võiks olemas olla selline ring, kus õpetatakse asju, mida läheb päris elus vaja, nagu näiteks maksude maksmine, pesu pesemine jne. Ka arvatakse, et gümnaasiuminoortele, tudengitele ja täiskasvanutele pole piisavalt huviringe.
Suuremaks mureks on ilmselt huviringide olemasolust mitteteadmine.
