Uncategorized

Noortekogu platvorm kohaliku omavalitsuse valmisteks

Pärnu linna Noortekogu noored panid pead kokku ning kirjutasid Eesti Noorteühenduste Liidu KOV platvormi, Pärnumaa Kaasamisürituse ja Pärnu linna noorte rahulolu küsitluse tulemuste põhjal Pärnu linna Noortekogu KOV platvormi 2021 aasta valimisteks.

8. aprillil toimus Pärnu noorte osalusseminar, kus osalesid nii Noortekogu liikmed kui ka teised noored, kes soovisid sõna sekka öelda. Seal koondasime ideed, mis osalenud noorte meelest ja teiste sisendite põhjal peaksid kindlasti jõudma koalitsioonilepingusse. Loodud platvormi saatsime kõikidele Pärnu linnas aktiivsetele erakondadele ja valimisliitudele. Loodame, et meie ideed jõuavad võimalikult suures mahus valimisprogrammidesse. 

Mõned seisukohad olid näiteks: igasse Pärnu kooli taimetoiduvalik; rohkem avalikke WC-sid Pärnu linnapilti, ka jõe paremale kaldale; kvalifitseeritud noorsootöötaja miinimumtöötasu võrdsustada üldhariduskooli õpetaja miinimumpalgaga.
Platvormiga saab tutvuda siin

Pärnu Päeva viktoriin

10. aprillil toimus Pärnu linna Noortekogu ning Pärnu Muuseumi koostööl traditsiooniline Pärnu Päeva viktoriin.
Viktoriin leidis aset Quizizz’i keskkonnas, mis oli avatud kella 06:00- 23:00. Teemaks oli kohalik omavalitsus ning küsimused olid kahes kategoorias: kogupere ja mälumängijad-ajaloohuvilised, millest teise kategooria küsimused koostas Pärnu Muuseum.

See aasta osales viktoriinis rekordiliselt 404 inimest!

Auhinnad on välja pandud mõlema kategooria parimatele ja neile, kellele loosiõnn naeratab.
Pärnu Päeva toetasid paljud Pärnumaa ettevõtted: Pärnu Muuseum, Estonia Medical SPA & Hotel, Viiking SPA- Hotel, Sokisahtel, Poisi eine, Steffani Pitsarestoran, Tervise Paradiis, Tammetalu ürdiaed, Pärnu Paintball, Endla Teater ja Victor Tänavatoit. Pärnu Päeva toetas ka Teeviit oma meenetega.

Järjekordne istung Zoomis

9. aprillil toimus Pärnu linna Noortekogu juba selle tegevusaasta 8. istung, mis kestis 2 tundi. Esimeseks päevakorrapunktiks oli tutvustusring. Lisaküsimuseks oli seekord: mis on kellegi lemmikraamat või mis raamatut viimati keegi luges.

Edasi rääkis Pärnu linna huvihariduse ja noorsootöö peaspetsialist Annika Viibus, kuidas PLNK oleks rohkem nähtav. Sarnasel teemal tegi meile ka oma uurimustöö esitluse PLNK vilistlane Karoliine Aus. Järgmisena tegi oma ettekande juhatus, kus räägiti näiteks chillõhtust, mis peaks toimuma 30. aprillil, et noortekogulased ssaksid teineteistest rohkem teada.

Edasi toimus hariduskomisjoni ettekanne, kus räägiti näiteks nii bingomängust kui ka sellest, et kuna suvi on varsti tulekul, võiks Pärnus olla rohkem prügikaste, millest viimane tuleb koostöös majandus- ja sotsiaalkomisjoniga.
Kultuuri- ja spordikomisjon tegi ettekande Euroopa Päeva Orienteerumisest, mis toimub sel aastal koostöös hariduskomisjoniga.
Majandus- ja sotsiaalkomisjon rääkis samuti, sellest et Pärnus võiks olla rohkem prügikaste ning sellest, et 10. aprillil toimub Pärnu Päeva viktoriin.
Üliõpilaskomisjon tegi meile ettekande, kuidas kaasata rohkem Kolledži noori, noortekogu tegemistesse.

Seejärel rääkis iga noortekogulane sellest, kus volikogu komisjonide koosolekutel keegi käinud on. Millest seal räägiti ning oma kogemustest.
Pressiesindaja tegi ettekade Instagramis toimunud vaimse tervise kümnest küsimusest ning maski propageervast postitusest. Samuti ka Pärnu Päeva turundusest.

Infonurgas oli juttu 10. aprillil aset leidvast Pärnu Päeva viktoriinist.
Järgmise istungi aeg on 21. mai

Rõõmsalt meelt ja palju jõudu!

Märtsikuu istung Zoomis

19. märtsil toimus, Pärnu linna Noortekogu selle tegevusaasta 7. istung, mis toimus koroona tõttu Zoomis.

Esimeseks päevakorra punktiks oli juhatuse ettekanne, kus räägiti nii üldplaneeringu kohtumisest, kui ka noorte volikogu istungist. Järgmisena esitasid oma ettekanded nii komisjoni esimehed kui ka pressiesindaja, kus räägiti nii Pärnu Päevast kui ka Euroopa Päeva Orienteerumisest. Seoses Euroopa Päeva Orienteerumisega teevad omavahel koostööd kultuuri- ja spordikomisjon ning hariduskomisjon, kus jaotati ära tööülesanded. Emakeele päeva puhul toimus ka Instagrammis üks väike viktoriin.

Seejärel võtsime me avalikul hääletusel, 14 häälega vastu uue liikme- Eliise Taltsi, kes liitus üliõpilaskomisjoniga. Juhuu… Noortekogul on nüüd 21 liiget. Tegime ka väikese ülevaate 19. märtsi hommiku poolikul toimunud kaasamisüritusest, mis oli siis nii öelda järg osaluskohvikule.

Peaaegu, et viimaseks päevakorra puntiks oli põhikirja muudatused ning peale seda toimus meil infonurk. Kahjuks küll eriti palju sündmuseid praegu jagada ei ole, aga 14.-16. mail on toimumas Saarde ja Tori valla noortevolikogude ühisüritus.

Järgmine istung toimub 9. aprillil.

Hoidke end ja teisi!

Veebruarikuu istung

19. veebruaril toimus Linnavalitsuse planeeringute saalis, Pärnu linna Noortekogu selle tegevusaasta 6. istung. 


Esimeseks päevakorra punktiks oli salajane hääletus, uue infojuhi kohale, kelleks sai selle tegevusaasta lõpuni majandus- ja sotsiaalkomisjoni liige Ahti Strati. Zoomi vahendusel oli meil külas Daisi Lorents, kes tegi meile ülevaate Pernovast. Seejärel toimus meil linnavolikogu komisjonidesse jagamine ning järgmisena juhatuse ennekanne. Tehti ka kokkuvõtte poolaasta tagasisidest, mille järel esitasid oma ettekanded komisjoni esimehed ja pressiesindaja.
Kõige sisukamaks päevakorra punktiks oli PLNK põhikirja muudatused. Kõige tähtsamaks põhikirja muudaduseks oli see, et istungi hääletamisel ei pea olema kohal 2/3 liikmetest nagu varem, vaid vähemalt pool. Kõige jaburamaks otsuseks osutus – punkt 1.1.4 – otsusega lisada “.” lause lõppu 😀

Toimus ka infonurk, aga koroona tõttu on paljud üritused ärajäänud, edasilükkunud või kolinud veebi.
Järgmise istungi aeg on 19. märts. 

Hoidke teineteist ja head Eesti Vabariigi aastapäeva, soovib teile PLNK!

Pärnu linna Noortekogu ja Lääneranna Noortevolikogu koostööprojekti kohtumine

16. jaanuaril toimus Pärnu linna Noortekogu ja Lääneranna Noortevolikogu ühisprojekt “Teeme koos – rohkem ja teadlikumalt”, mille eesmärgiks oli arendada koostöövõimalusi kahe osaluskogu vahel. Algselt füüsiliselt toimuma pidanud kohtumine viidi hetkeolukorrale kohaselt Zoomi. Projekti rahastati Eesti Noorteühenduste Liidu Noorte osaluse fondist.

Päeva alustas Laura Kiviselg MTÜ Tunnest, kes rääkis meile “pärlite” genereerimisest ja ürituse korraldamisest. Koolituselt saime mitmeid praktilisi nippe ja tööriistu, kuidas toimivalt ja ägedalt projekte ellu viia, nippe jagati ka olukordadele pärli-vääriliste lahenduste leidmiseks. Lisaks analüüsisid noored koolitusel enda osalust oma osaluskogus eluratta meetodil. Antud meetod pani tööalaseid aspekte – nagu näiteks töömotivatsioon, töörõõm, füüsiline keskkond – hindama 10 palli skaalal.

Eluratta meetodi tulemuste baasil läks edasi ka koolituse teine pool ehk grupitööde osa. Peale üksteisele oma osaluskogu tutvustamist, analüüsisime eluratta tulemuste põhjuseid osaluskogusiseselt ning jagasime mõtteid ka teistega. Tulemused olid Pärnul ja Läänerannal erinevad, kuid ühiseid kitsaskohti leiti sellegipoolest. Neid plaanime üheskoos leevendama hakata!

Uus kohtumine on planeeritud HUUBi ja märtsikuusse ning selle põhiteemadeks saavad olema vaimne tervis noorteorganisatsioonis ning juhi roll ja delegeerimine.

Pärnu linna noored leiavad, et linnal on arenguruumi

Pärnu linna 270 kooli- ja töötava noorega läbiviidud uuringu järgi leiavad noored, et Pärnu linnal on arenguruumi jõudmaks noortesõbralikuks linnaks. Pärnu linna Noortekogu (PLNK) uuris Pärnu linna noorte rahulolu oma elukeskkonnaga. Küsimustiku eesmärgiks oli aidata PLNK-d oma töö planeerimisel ja leida Pärnu linna noorte murekohti ja rõõme. 

Küsitluses paluti hinnata õpilastel (5 palli skaalal) oma kooli asutusena (kas koolis on turvaline olla, kas info õpilaste, õpetajate ja juhtkonna vahel on toimiv jne), kommenteerida kodutööde mahtu ja valikainete valikuid. Küsimata ei jäänud ka koolikiusamise teemad.

Pärnu linna õpilased on oma kooliga üldiselt rahul. Kõige halvemini hinnati õpetajaid, hindega 3,7 ja kõige paremini hinnati ruumide seisukorda ja kooli kui asutusena hindega 4,1.

“Mõned õpetajad panevad ründavate küsimustega õpilasi ebameeldivatesse olukordaesse. Kui klassis ei teki naturaalselt elavat vestlust ei saa seda õpilastele ette heita.”

Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane

PLNK uuris veel, kuidas toimib õpilasesindus koolides. On teada, et Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis (PSHG) puudub õpilasesindus üldse, kuid selle asemel on olemas nõukogu, kus on esindatud kolm õpilast. 

Üldiselt ei pöördu Pärnu linna koolide õpilased õpilasesinduse poole, sest õpilastel on uskumus, et õpilasesindus ei suuda nende probleeme lahendada.

“Minu meelest pole õpilasesinduses sellised inimesed, kes nende poole pöördumise korral mure ära lahendaksid või üldse midagi teeks.”

Mai kooli õpilane

Küsitlusest tuli välja, et koolides olevatest valikainetest piisab õpilastele. Küll toodi mitmel pool välja, et võiks olla valikus rohkem võõrkeeli ja loomelisi aineid. Samuti pakuti välja, et õpilased võiksid ise saada otsustada puutöö ja käsitöö vahel ning kehaline kasvatus võiks olla valikaine.

Koolikiusamisega on puutunud kokku 32% linna kooliõpilastest. Nad on olnud kas kiusatav, kiusaja ise või pealtnägija. Seda probleemi on tulnud ette pea igas koolis, k.a gümnaasiumides. Üle poole nendest õpilastest on selle vastu midagi teinud.

Õpilaste seisukohad stressi ja kodutööde mahu koha pealt kooliti varieerusid, aga üldiselt on õpilaste arvates on kodutöid veidi palju, kuid mitte liiast. Samuti on stressiga: koolis käimine tekitab stressi, kuid mitte liiast.

Õpilaste transport kooli ja kodu vahel on üldiselt hea. Õpilased, kelle kool on 10 kilomeetri raadiuses kodust, lähevad kooli jalgsi, bussiga või viivad vanemad autoga ära. Sageli on koolide läheduses mitmed bussipeatused. Õpilased, kes elavad koolist kaugemalt, peavad aga jälgima pingsalt, millal mingi buss tuleb, et liikuda kooli ja kodu vahel.

“Kool algab täpselt sellisel ajal, et jõuan kooli kas liiga vara või liiga hilja kui pean bussiga tulema. Tunnid lõppevad täpselt siis, kui buss ära läheb niiet tihti peab kaua ootama järgmist bussi.”

Mai kooli õpilane

Tulemustest oli näha, et üle poolte vastanute (69%) jaoks tekitab kool kogukonnatunnet. Enamasti tekib see läbi ürituste. Õpilaste arvates on väga head iganädalased infotunnid, kus tunnustatakse ka õpilasi nende saavutuste eest. 

Kõikides koolides on olemas koolipsühholoog või õppenõustaja. On palju õpilasi, kes pöörduks oma murega just nende poole. Pöördumise takistuseks saanud aga see, et tegemis on meesterahvaga (eelistataks naisterahvast) või see, et tegemist on ka aineõpetajaga (kardetakse suhtumise muutumist). Üldplaanis on paljud õpilased oma kooli juhtkonnaga rahul. Mõnel pool toodi välja, et direktor vajaks vahetust ning juhtkond tegeleb rohkem koolimaine hoidmisega kui õpilaste heaoluga. 

”Võiks rohkem õpilastega arvestada ja ka nende arvamusi uurida, kui midagi tähtsat otsustatakse, mis ei pruugi õpilastele meeldida ega sobida.”

Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane

Enamik õpilasi sööb enamasti koolitoitu. Kui toit ei meeldi, siis kas minnakse ostetakse toit väljaspoolt kooli või võetakse enda toit kaasa, Kolledžis kasutatakse tihti ka kohvikut. Puudust tuntakse taimetoiduvalikust, mis paljudes koolides puudub.

Pärast kooli plaanivad 59% vastanutest minna Pärnust mujale. 52% neist õpilastest, kellel on plaan minna ülikooli, soovivad Pärnuse naasta.

Vähesed õpilased käivad kooli kõrvalt tööl (19%). Ligi pool vastanutest, kes tööl ei käi, sooviksid seda teha. Suvetööl käib kolmveerand õpilastest. Tavaliselt leitakse töö läbi tutvuste, pere või käiakse end ise pakkumas. Õpilased, kes tööl ei käi, toovad põhjenduseks, et neil puudub, kas aeg käia kooli, trenni ja muude kohustuste kõrvalt tööl või puudub lihtsalt soov.

Küsimustikule vastasid 9 töötavat noort 270 vastanust. Valdkonnad, kus noored töötavad on klienditeenintus, müük, haridus, noortevaldkond ning meedia. Noorte arvates tööl käimine tekitab vähe stressi, sest valitakse endale meelepärane töö. 

Noored said hinnata oma töökohti 5 palli skaalal: keskmiseks hindeks anti 4,4 palli. Kõige rohkem hinnatakse just kolleege – 4,6 palli ja kõige madalamalt tööruume – 4,1 palli. Enim noori teenivad palka vahemikus 501-1000€. Noortele tulevad töö otsimisel appi erinevad tööportaalid, kuid leitakse tööd ka läbi tutvuste.

Noorte transport töö ja kodu vahel on hea – paljud kasutavad autosid. Need, kes kasutavad ühistransporti, arvavad, et busse liigub küllaltki tihti. 

Noored on jäänud Pärnu, sest nende arvates on tegu piisavalt suure linnaga, et oleks olemas kõik, kuid pole liigset melu. Samuti arvavad noored, et Pärnu linnal on piisavalt arenemisruumi. Toodi välja, et Pärnus on töökohtadega kitsas ja puuduvad edasiõppimise võimalused.

“Pärnus on mugav ringi liikuda, kõik on käe-jala juures ning enamuse aastast ei ole ka liigset linnamelu.”

Töötav noor

Kõik 270 vastanut said hinnata Pärnut 5 palli skaalal. Kõige madalamalt hinnati vaba aja võimaluste olemasolu – 3,1 palliga ja kõige kõrgemalt huvitegevuse võimalusi ja üldist keskkonda (s.h puhtust) – 3,6 palli. 

Arvamus Pärnu linna vaba aja veetmise kohtade kohta, kas neid on piisavalt või liiga vähe, läks umbes pooleks. Toodi ühiselt välja, et Pärnus jääb puudust tegevustest just talveperioodil kui pole võimalust rannas käia. Noorte arvates jääb veel puudu kohti, kus saaks olla maksmata, nagu näiteks HUUB. Paljudele noortele on hingelähedane betoonist rulapargi puudumine. 

Üleüldiselt  võiks noorte arvates olla Pärnus rohkem puhtaid parke koos kiikudega, muuseume, kaubanduskeskuseid, söögikohti ja noortekeskuseid. Põhiliselt toodi põhjenduseks, et Pärnus on liiga vähe valikut. 

Vastanutest 62%(168) käivad huviringides ja neist 82% on huviringide valikuga rahul, 17% arvates võiks olla rohkem ja 1% arvates on neid liiga palju. 154-l juhul on noorte huvide kohta Pärnus huviring olemas. Huviringide taset hinnati hindega 4,3. Noored tõid huviringis käimise põhjusteks just huvi antud ala kohta, harjumus jms. Samuti soovitakse vabaneda pingest, keha eest hoolt kandes. Noored avaldasid soovi saada huviringe rohkem sellistele aladele nagu iluuisutamine (k.a rulluisutamine), ronimine, tuletõrjesport, vehklemine jms. Lisaks on korduvalt välja toodud, et kas just huviringina, kuid vähemalt koolis valikainena võiks olemas olla selline ring, kus õpetatakse asju, mida läheb päris elus vaja, nagu näiteks maksude maksmine, pesu pesemine jne. Ka arvatakse, et gümnaasiuminoortele, tudengitele ja täiskasvanutele pole piisavalt huviringe. 

Suuremaks mureks on ilmselt huviringide olemasolust mitteteadmine.

Juhtide ümarlaud ja põgenemistoad

5.-6. detsembril võtsid meie esimees Triine ning aseesimees Maarja osa ENLi poolt korraldatud juhtide ümarlauast. See leidis aset Tallinnas Metropol SPA Hotellis. 

Laupäeval, 5. detsembril, toimus koolitus “Eesmärkide püstitamine ja elluviimine”. Koolituse käigus räägiti erinevatest eesmärkide püstitamise viisidest ning nippidest, kuidas hoida end motiveerituna nende poole püüdlemisel. Pärast koolitust tutvustas ENL oma uue aasta plaane, rääkis hetkel käimasolevatest projektidest ja noored jagasid ideid, millega edaspidi tegeleda võiks. Samuti toimus vestlusring, kus räägiti olukordadest osaluskogudes ning loodi uusi kontakte. Õhtu lõpetas söök ning meeleolukas keeglimäng.

Pühapäeval, 6. detsembril, saadi osa kahest põgenemistoast. Neis arendati enda meeskonnatööd ning teritati taipu. Suhtlus teiste noortega arenes märgatavalt, probleeme ei tekitanud ka eri emakeeltega noorte koostöö. Mõlemast põgenemistoast saadi edukalt välja!

Jõuluistung maskides

11. detsembril kogunesid Noortekogu liikmed Pärnu linnavalitsuse planeeringute saali, et tähistada koos ukse taga olevaid jõule.

Istungit alustas esimees juhatuse ettekandega, mille järel võtsime vastu uued liikmed: nüüdsest on meie seltsis Hans-Kristjan Raid (hariduskomisjon), Andria Lubja (majandus- ja sotsiaalkomisjon), Johanna Tammist (hariduskomisjon), Julianna Arusaar (majandus- ja sotsiaalkomisjon). Järgmisena esitasid oma ettekanded komisjoni esimehed ja pressiesindaja.

Sõna võttis linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Ene Koitla, kes rääkis, milline näeb välja töökorraldus pärast noorsoonõuniku Reine lahkumist.

Seejärel kadus meie silme eest esimees Triine ära ja tema asemele oli tulnud Noortekogu päkapikk Lume Helbeke, kes jagas meile kinke: sellel aastal said kõik liikmed endale PLNK logoga võtmehoidja ja imeilusa jõulukaardi.

Toimus ka infonurk, kus jagati omavahel üritusi, kuid neid oli vähe kuna nüüd koroona tõttu jäävad mitmed plaanitud üritused ära 🙁

Kui kõik laabub, siis järgmine istung toimub juba 15. jaanuar 2021!

Häid jõule ja head aastavahetust soovib Sulle PLNK!

Lumehelbekesed panid paika Noortekogu tegevusplaani

Neljapäeval, 19. novembril, startisid Noortekogu praegused ja tulevased liikmed Ermistu Puhkekülla, et seal veeta neli sisutihedat ja asjalikku koolituspäeva. Kohale jõudes tervitas noortekogulasi toiduhõng ning Laura Kiviselg, kes kõik kohe käima tõmbas. Alustuseks mängiti mõned mängud, et pinged kaotada ning lauldi konnalaulu. Sellele järgnes noortekogu vilistlase Triin Mägeri inspireeriv kogemuslugu. Lisaks kirjutati üles enda ootused, lootused ja lubadused ning pandi paika mõned ühised punktid, et kõigil oleks hea olla. Õhtu lõpetas saun.

Reede hommik algas Laura loodud hommikuvõimlemistantsu ning söögiga. Kella kümneks oli meid koolitama sõitnud ENL juhatuse esimees Roger Tibar. Kolme ja poole tunni jooksul rääkis ta osalusmaastikust ning selle võimalustest. Samuti andis ta mõtteid, kuidas panna paika organisatsiooni identiteet, et kõik saaksid ühtselt aru, mis on Noortekogu, mida see teeb ning miks nad seal on. Pärast lõunasööki jätkati HONTiga – kõik osalejad panid kirja enda huvid, oskused, nõrkused, tugevused. Seejärel analüüsiti, kuidas on antud omadused Noortekogule kasulikud. Panime paika eesmärgid, kuhu ideaalmaailmas jõuame käesoleva aasta, tegevusaasta ja ülejärgmise aasta lõpuks. Õhtuseks kultuuriprogrammiks oli volikogude istungite vaatamine.

Laupäeva hommik algas sarnaselt reedele hommikuvõimlemise ning söögiga. Seejärel hakati eelmisel õhtul loodud ideaalse Noortekogu kuvandi juurde lisama tegevusi, et saavutada soovitud tulemus. Enne lõunasööki otsustati teha mõnus jalutuskäik värskes õhus Tõstamaale, et mõistus selgena hoida. Pärast jalutuskäiku tutvustas Laura noortekogulastele noorte kaasamise tööriista, mille abil saab hinnata, kui palju kaasab KOV noori. Kuna kahjuks ei saanud Ursula Ilves Viljandi Noortevolikogust meiega video teel siiski ühineda, tegi Laura Jõe meile mokteilide ehk mittealkohoolsete kokteilide töötuba. Saime õhtut lõpetada maitsva janukustutusega. Sellele järgnes joogatund Karoliine Ausiga, mis lõdvestas ja andis võimaluse ajul puhata. Kuna torm Ermistu ümber ei hajunud, saadi õhtuse sauna asemel rinda pista 15 tundi kestnud elektrikatkestusega.

Ka pühapäeva hommikul elekter puudus, seega söödi hommikut ja veedeti mõnusalt aega. Üheks Noortekogu tegevuskava tegevuseks oli saanud Pärnu linna noorte heaolu küsimustik, mille jaoks alustati küsimuste välja mõtlemisega. Vahetult enne kojusõitu tuli ka elekter tagasi – lõpp hea, kõik hea!

Suur suur tänu Pärnumaa Noorte Kokandusringide eestvedajale Marek Sillale, kes meid kõik need päevad korraliku toiduga kostitas ning samuti Ermistu Puhkekülale, kus koos imelise loodusega need päevad veedetud said.