Eile, 16. novembril jagasid Pärnu linna Noortekogu noored helkurikõnni raames tänavatel helkureid. Tegemist on traditsiooniga, mis on kestnud üle 10 aasta. Tänavu jagati kokku 568 helkurit – lisaks otse inimestele andmisele jõudsid helkurid ka Rüütli tänava helkuripuule ning noorte- ja innovatsioonikeskuse HUUB trepi külge.
Helkureid jagades prooviti kindlaks teha, et see saaks kohe jope või mantli külge, mitte ei jääks lihtsalt taskusse. Nii on inimene kohe nähtav! Iga helkur võib olla üks päästetud elu. Kusjuures möödakäijad, kellel oli helkur olemas, said kiita. Õnneks oli ka selliseid liiklejaid omajagu.
Paljud liiklejad pelgasid helkuri vastu võtmist, kuna arvati, et see maskab. Seda on arvatud ka eelmistel aastatel. Samuti toodi argumendiks, et liigeldakse autoga ja helkurit pole vaja. Tegelikult toimus jagamine täiesti tasuta ja helkurit on oluline kanda ka siis, kui liikled enamiku ajast autoga.
Noored tänavad Pärnu linna, Tre Raadiot, Pärnu Haiglat, Kaitseliidu Pärnumaa Malevat ja Naiskodukaitset, kes ettevõtmist toetasid.
Uskuge või ära uskuge, kuid Pärnu linna Noortekogul (PLNK) hakkas jooksma 15. aasta, mille puhul toimus 13. novembril Pärnu raekojas pidulik juubeliistung, kus sai nii palju naerda kui ka nutta. Võibolla imestate, miks istungil nuteti?! Sellepärast, et PLNK tegevusaastate jooksul andsime välja teise auliikme tiitli: selle pälvis Laura Kiviselg, kes on olnud liige alates 2012. aastast, endine PLNK infojuht, endine esimees kahel tegevusaastal ja majandus- ja sotsiaalkomisjoni liige.
Varasemalt on pälvinud auliikme tiitli Pärnu linnavalitsuse noorsoonõunik Reine Tapp, mis anti üle 10. tegevusaasta juubeliistungil.
Komisjonid esitasid ka ettekanded oma tegevustest istungite vahelisest perioodist: Kultuuri- ja spordikomisjonil toimus vahepeal üks koosolek, kus hakati eelnevalt peetud ajurünnaku tulemusi analüüsima. Majandus- ja sotsiaalkomisjon rääkis oma koosolekul mardi- ja kadripäeva konkursist, mis toimub hetkel juba, samuti taheti teha ka Harry Potteri õhtut, mis on ka eelmistel aastatel toimunud ja võeti arutellu ka komisjoni eesmärgid. Hariduskomisjonil olid teemaks helkurikõnd, koostöö võimalused teiste osaluskogudega. Samuti tekkis koosolekul ka idee teha vahepeal PLNK Instagram’i life hackide kohta videoid. Meediatiim – koosolek oli pikk ja sisukas: sellel kinnitasime novembrikuu meediaplaani, nagu teised komisjonid, rääkis meediatiim ka oma eesmärkidest ja pandi paika plaan käivitada jälle liikmete infokalender.
Varem pole kunagi juhtunud, et esimese ja teise istungi jooksul ei suudeta valida komisjoni esimehi ja pressiesindaja. Nüüd see siis juhtus: kultuuri- ja spordikomisjoni valiti juhtima Loore Lumisalu, majandus- ja sotsiaalkomisjoni valiti juhtima Lisandra Mäe, hariduskomisjoni esimeheks sai Kristina Allika ja pressiesindaja kohustused võttis vastu Karl-Martin Leppnurm. Alates nüüdsest hakkab tööle ka üliõpilaskomisjon, mida hakkab juhtima Laura Lelov.
Toimus ka paneeldiskussioon vilistlastega (Juhtis diskussiooni Laura Kiviselg, osalesid Karoliine Aus, Triini Viks ja Anita Tamm). Paneeldiskussiooni ajal jagati erinevaid kogemusi ja mälestusi PLNK-st.
23.-24. oktoobril said kokku 30 noort Pärnu linna Noortekogu traditsioonilisel sügiskoolitusel, kus arutleti Pärnu ilu ning valu üle, kuulati põnevaid ettekandeid noorte osaluse, noorte kaasamise teemadel. Põhirõhk oli õpilasesindustel ning nende vajaduste kaardistamisel.
Esmalt viidi noored kurssi Pärnu linna Noortekogu olemuse ning tegemistega. Noortekogu tähistab 2020. aastal oma 15. tegutsemisaastat. Seejärel tutvustas Laura Kiviselg noortele osalusmaastikku ning rääkis, miks peaks üks noor tegutsema just täna. Samuti külastas noori Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) esindaja Grete Roostik, kes andis ülevaate EÕEL tegemistest ning viis läbi koolituse Ürituskorralduse ABC. Pärast koolitusi läbisid noored orienteerumisraja. Orienteerumise eesmärk oli noored panna ebamugavasse olukorda, kus nad peavad töötama koos inimestega, keda nad ei ole varem suhelnud. Orienteerumis punktide ülesanded olid loovad ja meeskonnatööd arendavad: ühes punktis pidid noored kasutama loovust, teises – füüsilist jõudu, kolmandas – loogikat. Pärast orienteerumist tuli tegema aktiivseid tegevusi Lagle Suursild. Noored said proovida erinevaid venitus- ja joogaharjutusi. Õhtul noored suhtlesid ja nautisid ühiselt vabaaega.
Teine päev algas hommikuvenitusega, kus Laura Kiviselg õpetas noortele selgeks ühe väikse tantsu. Seejärel toimusid aruteluringid, kus noored panid kirja nii Pärnus olemasolevad kui ka puuduvad asju. Näiteks nooree tõid välja, et Pärnus ei ole piisavalt prügikaste, mille tagajärjel linna puhtus saab kannatada, kuid toodi ka välja palju positiivseid külgi. Näiteks toodi just välja, et Pärnus on väga palju rohealasid, olemas veel on palju noortekeskusi ja mobiilne noorsootöö (MoNo). Veel sellele rääkis Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees ja aasta noorsootöötaja 2019 Roger Tibar noortele, kuidas mõjub õpilasesinduses osalemine edasisele elule kaasa. Põgusalt rääkis ka Roger erinevatest võimalustest, kuidas motiveerida rohkem õpilasesinduste liikmeid, kuidas juht saab hoida ära ürituse läbikukkumist.
“Õpilasesinduste põhirõhk on õpilaste huvide esindamine koolis, mitte ainult ürituste korraldamine”
Roger Tibar, Eesti Noorteühenduste Liidu esimees
Sügiskoolituse viimase tegevusena toimus õpilasesinduste ümarlaud, kus noored arutasid oma kooli headest ja halbadest külgedest. Kokkuvõtvalt ümarlauast saab välja tuua, et noorte suurimaks probleemiks osutub õpilaste motivatsiooni puudus. Lisaks sellele võib välja tuua, et mõnel koolil puudub ka info sujuv liikumine õpilasesinduste liikmete vahel, mis takistab palju õpilasesinduste korralikku toimimist. On ka häid külgi. Pärnu linnas on õpilasesindusi, kus töö toimub vägagi hästi: meeskonnavaim on olemas, juht teab, kuidas ja mida teha, on olemas koolis ka toetavad õpilased, kes ei osale õpilaseinduse töös, kuid aitavad ikkagi.
