Riigikogu valimised
5. märts 2023
Mis valimised toimuvad?
Sel aastal toimuvad Riigikogu valimised. Riigikogu on Eesti parlament, kellel on meie riigis seadusandlik võim. See tähendab, et ta tegeleb seaduste välja töötamise ning vastu võtmisega. Riigikogu koosneb 101-st saadikust, kes valitakse vähemalt 18-aastaste teovõimeliste Eesti kodanike poolt neljaks aastaks.
Kuidas ja millal toimub hääletamine?
Valimised koosnevad valimiste päevast 5. märtsil 2023 ning sellele eelnevast kuuest eelhääletamise päevast, mis algavad 27. veebruaril 2023. Hääletamine on salajane ning seda saab teha hääletades pabersedeliga, kui minnakse kohale valimisjaoskonda, või antakse enda hääl e-hääletuse teel.
Hääletussedeliga hääletamine
- Hääletussedeliga saab hääletada valimisjaoskondades terve valimisnädala jooksul (27. veebruar kuni 5. märts)
- Leia endale sobiv valimisjaoskond siit
- Kui Sa lähed jaoskonda kohale:
- Sind kui valijat tuvastatakse isikut tõendava dokumendi (ID-kaart, pass, juhiluba) alusel
- Seejärel teeb jaoskonnatöötaja arvutis elektroonilisse valijate nimekirja märke valijale hääletamissedeli väljastamise kohta
- Hääletamissedeli saad kätte paberile antud allkirja vastu. Selleks on jaoskondades eraldi allkirjalehed
- Seejärel liigud valimiskabiini, kus kirjutad üksi ning iseseisvalt sedelile selle kandidaadi numbri, kelle poolt hääletad. Kandideerijate nimekiri asub valimiskabiinis
- Enne kokkumurtud sedeli valimiskasti laskmist vajutab jaoskonnatöötaja selle välisküljele pitsatijäljendi
- Kui oled juba hääletanud elektrooniliselt, siis on pabersedeliga võimalik seda häält muuta, mis juhul läheb arvesse sedeliga antud hääl
Elektrooniline hääletamine
- Elektrooniliselt saab hääletada vaid eelhääletus perioodil (27. veebruarist 4. märtsini)
- E-hääletamiseks on vaja internetiühendusega turvalist arvutit ja kehtivat ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd koos vajalike koodidega
- E-hääletamise etapid:
- Lehelt valimised.ee tuleb alla laadida enda seadmele sobiv valijarakendus
- Tuleb kontrollida, et arvuti on ühendatud internetti ning on olemas uusim digiallkirjastamise tarkvara
- E-hääletada saab arvutis, sisestades ID-kaardi ID-kaardi lugejasse või tuvastades isiku mobiil-ID abil
- Seejärel on võimalus tutvuda kandidaatidega ning teha enda valik
- Valiku kinnitamine toimub digiallkirjastamisega
- Elektroonilise hääletamise puhul on võimalik enda häält muuta, mis juhul läheb arvesse viimasena antud hääl
Lihtsalt võtab selle kokku ka järgnev tabel, millal ja kus saab hääletada.
Miks minna valima?
- Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 on sõnastanud: “Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas”. See tähendab, et rahvas teostab enda võimu otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu
- Valimisest loobumine on põgenemine vastutuse eest. Valimised toimuvad nelja aasta tagant, kui me ei suuda siis veeta mõned minutid valimiskasti juures või elektroonselt hääletades, näitame me hoolimatust ja vastutustundetust Eesti ning ka iseenda suhtes
- Kui meie ei vali, siis valivad teised meie eest! Ka valimata jätmine on valik. Juhul, kui me valima ei lähe, pole meil mingit õigust kritiseerida neid, kes on valitud meid juhtima või nõuda neilt vastutust otsuste ja tegude eest, mida nad on teinud ega viriseda selle üle, mida meiega tehakse või kuidas meisse suhtutakse
Kelle poolt hääletada?
- Enne otsuse langetamist tutvu kandidaatidega ning mõtle sellele, kes kannab sinu väärtuseid kõige paremini edasi (programmide ja kandidaatidega tutvumiseks külasta näiteks lehekülge https://www.err.ee/k/rk-valimised-2023 või https://www.valima.vlndburger.ee/)
- Jälgi debatte, kus võtavad sõna erinevad kandidaadid. 13. veebruaril toimus Pärnu Keskraamatukogus valimisdebatt, kus osalesid kõikide Pärnumaal Riigikokku kandideerivate erakondade noored või noortevaldkonnaga enim tegelevad poliitikud. Debatt on järelvaadatav https://fb.me/e/38YgxqDjl ning otseblogi saab lugeda plnk.parnu.ee/valimisdebatt-2023
- Kasuta valimiskompasse, mis võivad aidata sul paremini otsustada, kes on sinu jaoks parim valik